Kuidas valida protsessorit?

Kuidas valida protsessorit

Arvuti üheks olulisemaks komponendiks on protsessor (CPU – Central Processing Unit). Piltlikult öeldes on protsessori näol tegemist sinu arvuti ajuga. Lihtsustatult väljendades näeb protsessori töö välja selline: võtta vastu info, mida talle edastad (näiteks kausta või rakenduse avamine) ja saadud info edastamine ülejäänud süsteemile. Seega oleneb “ajust” sinu arvuti võimekus.

Kuidas valida protsessorit? Milline on sobilik protsessor just minule?

Kui hakata endale uut protsessorit valima siis jääb silma peamiselt kaks asja:

  1. Personaalarvutitele ja serveritele toodavad protsessoreid kaks tootjat AMD ja Intel.
  2. Protsessorite valik on väga suur ning samuti on suur hinnavahe erinevate mudelite/seeriate vahel.

Esimese punkti juures võib tihtilugu vaidlema jäädagi ja asi taandub lõpuks kategooriasse “kellele ema kellele tütar”. Nii AMD kui Intel toodavad erisuguse võimekuse ja hinnaga protsessoreid. Mõlemal tootjal on olemas nii-öelda seeriad, mis konkureerivad omavahel peamiselt siis hinna ja pisemate võimsus näitajatega. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal.

Tulles nüüd teise punkti juurde siis just see on punkt, mis on keeruline ja ajab paljudel pea valutama. Kui minna elektroonika poodi või avada mõni e-pood mis äritseb protsessoritega on avanev pilt pahviks lööv. Valik on suur ja kirju. Kuidas teha selles protsessorite rägastikus see õige valik?

Endale õige protsessori valimine on kordades lihtsam kui teha endale esmalt selgeks arvuti kasutamise eesmärk. Kui see pisikene vigur teada on edasine juba mitmeid kordi lihtsam. Protsessoreid võiks laiemas pildis jagada kolme rühma:

  1. Odavad ja väikese võimekusega
  2. Mõõduka hinnaga kuid üpris võimekad
  3. Kallid ja väga võimsad

Esimese rühma protsessorid on oma hinnas suhteliselt odavad (hinnad algavad juba ennem kolme kohaliseks numbriks küündimist) kuid võimekuse osas üpris kasinad. Esimese rühma protsessori kasuks võiks otsustada siis kui eelarve on piiratud ning arvuti kasutamise eesmärgid pole suured (näiteks: internetis surfamine, kooli referaadi tegemeine ja Solitare mängimine).

Teises rühmas protsessorid on oma hinnas juba priskemad (hinnad on juba kolme kohaliste numbritega) kuid see eest on nende võimekus ka kordades suurem. Selles rühmas olevad protsessorid sobivad reeglina laiale enamusele kasutajatest.

Kolmandas rühmas olevad protsessorid on oma hinnas suhteliselt kõrged ja võimekus on neil samuti suur. Siit rühmast leiavad endale protsessorid kasutajad kes vajavad väga suur võimsust enda arvutile.

Protsessorite tehnilistest parameetritest

Pesa ehk socket on kõige olulisem parameeter protsessori ostul. Pesa on protsessori koht emaplaadil. Pesade tüübid protsessoril ja emaplaadil peavad olema ühesugused. Veel peaks arvestama emaplaadi kiibistikuga: protsessori ja kiibistiku tootjad peavad olema samad.

Protsessori taktsagedus määrab millise kiirusega protsessor  ülesandeid täidab. Taktsagedust mõõdetakse gigahertsides. Mida rohkem gigahertze, seda võimekam on protsessor.

Protsessori tuumade arv näitab, mitu protsessi korraga on protsessor võimeline teostama.

Protsessori vahemälus säilib ajutiselt info, mida on vaja protsessoril otsuste tegemiseks. Mida suurem vahemälu hulk seda võimekam on ka protsessor.

Kommenteeri postitust: